WLTP.

Lühend WLTP tähistab kontrollmeetodit Worldwide Harmonized Light-Duty Vehicle Test, mis vahendab sõiduki kulu- ja heitgaasiväärtuseid rullkatsestendil. Alates 01. septembrist 2017 viiakse WLTP sammhaaval sisse ja sellega asendatakse kontrollmeetod NEFZ. WLTP on tänu oma dünaamilisele suunitlusele tegelikule sõiduprotsessile tunduvalt lähemal kui siiani.

WLTP tõuseb esile tunduvalt suuremate kiirenduste poolest, samuti oluliselt dünaamilisema sõiduprofiili poolest. Suurim kiirus tõstetakse kiirusele 131 km/h, keskmine kiirus tõuseb 47 km/h peale.

Sõiduaeg pikeneb 10 minuti võrra, rullstendil tekitatavate maanteesõitude osakaal suureneb, samal ajal lühendatakse seisuaegu. Sõiduteekond pikeneb kaks korda, 23 kilomeetrile. Lülituspunkte arvutatakse sõiduki-, samuti jõuülekandepõhiselt.

Kogu erivarustus, mis mõjutab sõiduki aerodünaamikat, veeretakistust või sõiduki massi, kaasatakse tulevikus hinnangusse. Mugavusfunktsioonide voolutarve avaldab samuti mõju CO2 väärtusele. Erandiks on WLTP esimeses astmes ainult kliimaseade.

WLTP-ga tahetakse sisse viia ülemaailmselt siduv standard. EL-i riigid lähtuvad sellest. See aitab erinevate tootjate sõidukite kütusekulu ja heitkoguseid teineteisega võrrelda. Lisaks aitavad standardid kaasa sellele, et esindused saaksid kontrollida seaduslikke CO2-heitme väärtuseid – alates süsivesinikust (HC), süsinikmonooksiidist (CO), lämmastikoksiidist (NOx) kuni tahkete osakesteni.

WLTP sõidutsüklite nimetus on WLTC – Worldwide Harmonized Light-Duty Vehicles Test Cycle. Erinevate sõidukitüüpide jaoks arendati WLTP-s välja kolm erinevat sõidutsüklit, mis hoolitsevad vastava võimsuse ja massi suhte eest. Suurem osa EL-is registreeritud sõiduautodest, mille võimsuse ja massi suhe on suurem kui 34 kW/t (46 hj/t), määratakse WLTC klassi 3.

Klassi 3 sõidukite testitsükkel koosneb neljast osast – Low, Medium, High, Extra High. Need simuleerivad sõiduki kasutamist linnas ja linnast väljast, samuti maanteedel ja kiirteedel.

Uus Euroopa sõidutsükkel NEFZ (Neuer Europäischer Fahrzyklus) on sõiduautode hetkel kehtiv kontrolltsükkel. Esimene Euroopa sõidutsükkel jõustus 1970. a eesmärgiga pakkuda klientidele tootjaüleseid võrreldavaid ja reprodutseerivaid väärtuseid. 1992 laiendati see üle linnaliiklusele.

NEFZ-i keskmine kiirus on 34 km/h juures väike, samuti kiirendusandmed ja suurim kiirus 120 km/h. Tsükli koosseis ei vasta enam erinevate teekondade praegusele keskmisele jaotusele.

Nii ei kaasata mõõtmisse lisavarustuste ja mugavusfunktsioonide nagu kliimaseadme, raadio või istmesoojenduse energiatarvet. Juurde tulevad tehnoloogilised parameetrid, mis soodustavad kõrvalekaldeid. Start-stopp-tehnoloogial on NEFZ-is suhteliselt kõrge mõju, sest NEFZ-i seisuaegade osakaal on suur.

Manuaalkäigukastiga sõidukitel ei arvestata lülitushetkede määramisel sõidukipõhiseid parameetreid. See võib võrdluses tavakasutusega suuri kuluerinevusi põhjustada. Pideva tehnilise edasiarengu tõttu ei ole NEFZ enam ajakohane ja on vahepeal iganenud.

RDE ehk Real Driving Emissions on protseduur heitkoguste kontrollimiseks tegelikes sõidutingimustes. See tähistab reaalsetes tingimustes teedel kontrollitud heitkoguste muutumist sõidukitel. Siiani toimusid heitkoguste mõõtmised tüübiloa jaoks ainult katsestendidel. Alates märtsist 2016 tuleb heitkoguseid mõõta määratud raamide ulatuses ka reaalsetes sõidutingimustes.

PEMS-seadme (Portable Emissions Measurement System) abil mõõdetakse süsinikoksiidi (NOx), samuti süsinikmonooksiidi heitkoguseid (CO). Hiljem esitatakse ka tahkete osakeste heitkogused. Seejuures ei ole kindlaksmääratud tsüklit, sõidetakse ja mõõdetakse reaalses igapäevases liikluses, liikluseeskirju järgides. RDE-mõõtmise käigus sõidetakse 90 kuni 120 minutit sõidukiga erinevatel marsruutidel, millest kolmandik on linnas, kolmandik linnast väljas ja kolmandik maanteel.

Katse keskmine kiirus linnas on 15-30 km/h, maanteel peavad kiirused jääma vahemikku 90 ja vähemalt 110, kuid mitte sõita kiiremini kui 145 km/h. Välistemperatuur peab olema vahemikus 0 ja 30 °C, kliimaseade on sisse lülitatud. Testisõit ei tohi toimuda kõrgemal kui 700 meetrit üle merepinna ja kõrguste vahe tohib olla kuni 100 meetrit.

Alates septembrist 2017 tuleb RDE-s kinni pidada teedetestis Euro 6 heitenõuetest. See kehtib esimese sammuna uutele sertifitseeritud tüüpidele alates 1. septembrist 2017 ja kõigile tüüpidele hiljemalt alates 1. septembrist 2019.

RDE-tulemuste pärimine

Mercedes-Benzi sõidukite RDE-tulemusi, mis on saadud nii Mercedes-Benzi kui tootja kui ka sõltumatute, riiklikult kontrollitud tehniliste teenusepakkujate poolt, saab pärida vastava Mercedes-Benzi sõiduki PEMS-Test-Family andmete alusel kontaktvormi kaudu.

Sõiduki juurde kuuluv PEMS-Test-Family number on Euroopa Autotootjate Ühenduse (ACEA) kodulehel saadaval.

Võrreldes NEFZ-iga kestab WLTP-sõidutsükkel kümme minutit kauem ja sisaldab veel ainult 13 protsenti seisuaega. Kogu tsükli pikkus on 23,5 kilomeetrit – see on kaks korda rohkem kui NEFZ-i 11 kilomeetrit. See sisaldab suuremaid keskmisi kiiruseid kuni 131 km/h, avaldab sõidukitele tugevaid kiiruse kõikumisi ja sellel on selgelt rangemad kontrollnõuded.

Seetõttu ei testita enam nagu siiani ainult mudeli baasvariante, vaid arvesse võetakse ka lisa- ja erivarustusi. Lülituspunktid arvutatakse sõiduki-, samuti jõuülekandepõhiselt. Käsilülitusega sõidukid lõikavad sellest individuaalsest arvutusest kasu, võrreldes NEFZ-is fikseeritult etteantud lülituspunktidega.

WLTP (Worldwide Harmonized Light Vehicle Test Procedure) sisseviimine hoolitseb kütusekulu osas suurema läbipaistvuse eest. Kliendid lõikavad WLTP-st kasu, sest see annab realistliku võrdlusstandardi erinevate sõidukimudelite kulu- ja heiteväärtuste kohta.

Kindlasti muudetakse muude raamtingimustega ka CO2 ja kütusekulu väärtuseid. Tehniliselt identsel sõidukil on WLTP-s protsessist tingitult numbriliselt kõrgem CO2 ja kütusekulu väärtus kui NEFZ-is (uus Euroopa sõidutsükkel). See sõltub näiteks erivarustuste ja teravamalt piiritletud raamtingimuste arvestamisest uues tsüklis.

Kliendid saavad tulevikus erivarustuste valimisel teada oma sõidukimudeli CO2-heitme väärtuse täpsemalt kui siiani. Selguse ja suurima võimaliku läbipaistvuse tagamiseks jälgib Mercedes-Benz WLTP sisseviimise faase aktiivselt ning informeerib edasimüüjat ja klienti eesmärgipäraselt.

Selle juurde kuulub ka uus varustusele suunatud näitude vorm: alates madalaima energiakuluga mudelist kuni suurima energiakuluga versioonini. Numbriliselt küündib see ulatus alates „WLTP Low“ (minimaalsest erivarustusest) kuni „WLTP High“ (maksimaalse erivarustuseni).