Tagauime-Mercedes

Uute neljasilindriliste mudelite tutvustamisega jõudis pärast sõja lõppu tootmises alanud pidevalt praktiseeritud ehituskomplekti printsiip oma kõrgpunkti. Esimest korda kasutati keskklassi ja kõrgklassi seeriates mitte üksnes samu agregaate ja komponente, vaid neil oli lisaks väga paljus ühesugune kere.

Lisaks sai nüüd ka keskklassi mudeli juht nautida ruumikat salongi ja mahukat pakiruumi.

Sellel aspektil oli aga kontseptsiooni seisukohalt ka kaks olulist puudust: neljasilindriliste tüüpide kogupikkus kasvas 230 mm võrra, mistõttu nappiv parkimisruum muutus kõigi jaoks murekohaks.

Teiseks soovis enamik kõrgklassi kliente suuremat erinevust madalamate seeriate mudelitest.

Tõeline uuendus oli 190 Dc 2,0-liitrine diiselmootor, mis arendati välja eelmisest 1,9-liitristest versioonist – nii oleks uue mudeli nimi pidanud tegelikult olema 200 D. Nende meetmete toel suurendati võimsust 5 hobujõu võrra 55 hobujõuni.

Alates 1962 aasta augustist oli 190 c valikuliselt saadaval 4-käigulise automaatkäigukastiga, 1963. aasta juulist oli saadaval ka diiselversioon. Mõlemal juhul, nagu ka kuuesilindriliste mudelite puhul, oli lisakulu 1400 DM.

1965. aasta augustis tutvustati uusi S-klassi tüüpe seeriast 108, millega lõppes universaalkerede ajajärk.

Neljasilindrilised mudelid olid täiustatud versioonid ja varustatud uue tüübimärgistusega: neli aastat toodetud 190-seeriale järgnesid tüübid 200 ja 200 D.

Nagu neljasilindrilistel juba traditsiooniks oli saanud, olid seeria 110 mudelid saadaval ka osalise kerega šassii kujul, millele nii kodu- kui välismaised pealisehitiste tootjad valmistasid kiirabi-, kombisõidukite ja muude erimudelite varustust.

Eriti oluliseks sai kombisõiduk, mille ehitas tüüp 190 D šassii põhjal Belgias/Malines ettevõte IMA ning mida esitleti 1965. aasta jaanuaris Brüsseli autonäitusel kui tüüp 190 D universaali.

Uuendatud 200 D mudelivalikus oli lisaks tavalisele osalise kerega šassiile saadaval ka versioon 230, mis oli pikendatud 3100 mm teljevahega mudel ning mida eelistati kiirabide või erisõidukite ehitamisel.

Alates 1967. aasta aprillist, kui tagauime-mudelite aeg oli juba vaikselt lõppemas, pakuti 200 D-d ka 7–8-kohalise sedaanina, millel oli 3350 mm teljevahe.