Auto nagu Šveitsi armee nuga. Mercedes-Benz V-klass.

08.09.2020

Kas otsite bändi-, spordi-, pere- ja matkaautot? Või kõike ühes? V-klassi võimalused on tõepoolest lõputud!

Kas leidub autot, mis oleks sõiduautolikult mugav, ent mahutaks kuueliikmelise suurpere? Viiks terve bändi ja kogu nende kola mugavalt Eesti teise otsa ja tagasi? Sobiks rattatiimi ja nende jalgrataste laagrisse toimetamiseks? Või pakuks piisavalt ruumi ja mugavust, et teda saaks kasutada mobiilse koduna? V-klass võib teid üllatada!

Pere-, spordi- ja bändiauto

„Alla kuuekohalisele autole meie majapidamises kohta pole,” ütleb Indrek Raadik, The Tuberkuloitedi laulja ja aktiivne hobirattur, kes sõidab V-klassiga juba mitu aastat. „Pere on suur – mina, abikaasa ja neli poega. Peale kaksikute sündi sai selgeks, et perre on kiiresti suuremat autot vaja. Rattatiimi poistel oli toona Mercedes-Benz Viano, mida sain mõnda aega proovida ning nii sattus üks selline lõpuks ka meile. Algne mõte oli nii, et mina sõidan Vianoga ning proua väikese autoga, paraku läks vastupidi. Sealt aga see praktiline autovalik tekkis ja nüüd oleme jõudnud V-klassini. Vaatasime algul suuri maastureid, aga asjade ja inimeste veoks on V-klassis rohkem õhku ja mugavust. Seda hindan väga.”

Indreku bussis on 2+2+2 istmelahendus. Igaühel on oma tool, keegi ei sega kedagi. Kes soovib puhata, laseb istme seljatoe alla ning sõidumugavuse poolest on V-klassiga sõita kui sõiduautoga. „Vanal bussil oli klaasist katus. Väiksem poiss sai igalt poolt välja vaadata ja püsis ärkvel. V-klassil on aga lagi musta värvi ning pealinnast välja sõites jääb ta juba enne Tallinna piirile jõudmist magama.”

Indreku Vianos oli ka laud. „Kasutasin seda vist vaid ühel korral ning seejärel jäi laud garaaži seisma. Uue bussi puhul pole sellest veel puudust tundunud. Meil on nüüd peres ja ka bändis kokkulepe, et autos ei sööda. Nii püsib auto oluliselt puhtamana ning laual kui sellisel olulist funktsiooni polegi.”

Lisaks peresõitudele peab V-klass hakkama saama ka bändivajadustega, kuna The Tuberkuloitedi esinemised toimuvad üle Eesti. Kindlasti pidi uuel autol olema haagise vedamiseks konks, juhuks, kui bändikola on rohkem, kui autosse oleks mõistlik pakkida. Siiani on kõik vajalik siiski autosse mahtunud. Lisaks istmete arvule ning ruumikusele olid V-klassi valides Indreku jaoks kriteeriumiteks absoluutselt kõige paremad tuled ja tipptasemel helisüsteem. „Loomulikult on suureks abiks ka kõikvõimalikud juhiabisüsteemid, nelikvedu polnud mulle üldse oluline,” ütleb Indrek. „Käin motokrossivõistlustel nii sügisel kui talvel – kuhugi ma kinni jäänud ei ole ning alati olen hakkama saanud.” Ka talvistel möödasõitudel tulevad appi kõikvõimalikud sõiduabilised, mis ei lase autol teelt kuhugi kalduda. „Üks lisa, mis mulle eriti meeldib, on pimenurgaandur, see võiks täna kõigil autodel peal olla.”

Indrek sõidab ise aktiivselt jalgrattaga ning autot kasutab ka tema RedBike rattatiim. „Käisime kunagi perega puhkamas ning kahe nädala asjad koos viie jalgrattaga mahtusid korraliku pakkimise käigus ilusasti mu A2-pikkusega bussi ära.”

V-klassi juures hindab Indrek kõige rohkem seda, et salongis on avarust ning igal sõitjal on oma koht. Vajadusel on võimalik toolide vahel liikuda ja laste turvatoole lihtsalt ja mugavalt paigaldada. Ka kiidab ta seda, et V-klass on oma olekult pigem sõiduautoliku olemusega suur mahtuniversaal kui buss. „Vaadake seda armatuurlauda, see on ju täitsa nagu C-klass,” osutab Indrek ja teate, tal on õigus!

Matka- ja seiklusauto otse tehasest

Vanlife pole tulihingelisele automatka- ja bussisõbrale võõras termin. Tänapäeva muutuvas maailmas, kus üha enam inimesi vahetab oma rutiinse koduse elu-olu välja modernse nomaadluse vastu, on bussielust saamas pigem tavapärane ja aktsepteeritud nähtus. Moodne aeg ning sellega kaasnevad vabamat graafikut või lokatsioonist sõltumatut töötegemist soosivad ametid võimaldavad inimestel elada ja töötada just seal, kus neile parasjagu meeldib. Olgu selleks siis metsasügavusse peitunud väheste mugavustega onn või kaubikust ehitatud tilluke kodu, mille ehk kõige suuremaks vooruseks on vabadus elada just sellises ilusas kohas, kus parasjagu soovi on.

Selline elu paelub paljusid ning vanlifer’i elu kogub üle maailma kõvasti tuure. Sedavõrd radikaalne elumuutus pole aga kõigi jaoks. „Paljud soovivad oma autoga lihtsalt veidi ringi reisida ning naasevad seejärel kodustesse tingimustesse, et eluga – kuni järgmise toreda reisini – edasi minna,” ütleb tuntud seiklus- ja matkamees Väino Laisaar. „Paljud autotootjad on liitnud oma mudelivalikusse justnimelt matkamiseks või koduväliseks elamiseks kohandatud ja sobilikke versioone, millest suurepärase näitena tooksin välja Mercedes-Benz Vito ja V-klassi baasil toodetava ja müüdava Marco Polo erimudeli.”

Kuulsa Itaalia ränduri ja maadeuurija järgi nime saanud matka- ja seikluspakett peidab endas mitmeid autoreisimiseks sobilikke ja vajalikke lisasid ning ümberehitusi. Seda kõike koguni kolmes erinevas formaadis. Lihtsamates 5-kohalistes versioonides (Marco Polo Horizon ja Activity) on tagumised istmed voodiks klapitavad ning Westfalia tõstetav katus loob autosse mõnusa hubase ja avara lisaruumi. Kolmas, neljakohaline versioon (Marco Polo), peidab endas lisaks eelmainitule ka kompaktset köögi- ja panipaikade lahendust. Lisaks pliidile, valamule, veepaagile ja külmkapile leiab sellest versioonist ka iminapaga tagaklaasi külge kinnituva dušiotsiku ja hulga kasulikke lukustatavaid panipaiku. Auto esiistmed on pööratavad, mis võimaldavad laagris olemise ajaks salongisisest ruumi juurde luua ning üksteisega vastakuti istuda. Samuti ei puudu mugav klapitav laud, toitepistikud, pimendavad kardinad ning lisavarustusena on saadaval ka autonoomne salongiküte jahedamate ja niiskemate õhtute tarbeks.

„Mõned aastad tagasi sõitsin isegi veel lihtsamas formaadis üksinda ümber Euroopa,” meenutab Väino. „Bussi tagumiste istmete asemel oli väike voodi, kokkupandav matka-kööginurk ja külmik. Ja ega väga palju rohkem vaja polnudki. Turvalisuse ettekäändel kleepisin tagumised aknad läbipaistmatuks, et keegi öösel sisse ei näeks ning et hommikupäikese tärkamisel kuke ja koiduga koos ärkama ei peaks.”

Magamiskoha pidevat olemasolu peetakse pikamaa-automatkajate hulgas üheks kõige olulisemaks asjaks. „Sõidad kaua tahad, jaksad või seni, kuni imeilus ööbimiskoht ette jääb, pargid auto ning kolid sõiduki tagaosasse laagerdama ja ööbima. Hommikuti võimaldab sellelaadne reisiformaat ärgata imetabastes kohtades. Justnimelt sellistes, kus möödasõitvad turistid päeval seisma jäävad ning ilusaid reisipilte teevad. Sinul pole aga vaja muud, kui vaid auto parkida ning oledki selleks ööks taas kodus: home is where you park it!” muigab Väino.

Kodumaistel sõitudel on ta aga kasutanud veelgi lihtsamat võimalust – tagumiste istmete asemel on põrandale laotatud madrats ning muu mugavaks ööbimiseks vajalik. Väike laagrilamp annab piisavalt valgust selleks, et pimedas kohmitsedes ümbritsevaga kursis olla ning kodust kaasa võetud tekid-linad-padjad muudavad ka mitte-tubase magamise nauditavaks kogemuseks.

„Samasugune ülilihtne ööbimislahendus on leidnud kasutamist ka erinevatel rahvarohketel suguvõsa- või sõprade üritustel. Ja kui nüüd hästi järele mõelda, ei pea ka mõnelt kaunilt suveõhtu-kontserdilt koju sõitma, vaid võib pikas autode järjekorras istumise asemel hoopis kontsertpaiga lähedale kaunisse kohta ööbima jääda,” võtab Väino bussielu parimad küljed kokku.

 

***

V-klass on saadaval kolmes kerepikkuses (Compact, Long, Extra-Long) ja kolmes varustusastmes (Avantgarde, Exclusive, Marco Polo). Kõikidel variatsioonidel on uue põlvkonna 2-liitrine diiselmootor, millest on erinevad versioonid (V 220 d: 120 kW; V 250 d: 140 kW; V 300 d: 176 kW). Võimalik on nii taga- kui nelikvedu ja 5 kuni 8 istekohta.

Hind sõltuvalt versioonist al 41 400 €.

www.mercedes-benz.ee/v-klass

    

Fotod: Albert Kerstna, Väino Laisaar

Lorem Ipsum