Kauaaegne kaubikutele spetsialiseerunud tootmisettevõte
Mercedes-Benz Vito on tootmises olnud enam kui 25 aastat.
Üle veerand sajandi tagasi alustati Mercedes-Benzi tehases Põhja-Hispaanias Vitorias keskmise suurusega kaubiku Vito tootmist. Esimene kaubikute põlvkond ei tähistanud väikeste tarbesõidukite uue ajastu algust vaid Mercedes-Benz kaubamärgile, vaid nägi ka ajalooliselt olulise tehase taassündi Baskimaa pealinnas Vitoria-Gasteizis. Selle põhjaliku kaasajastamisprotsessi tulemusel kasvas aastane tootmisvõimsus 80 000 sõidukini. Tänu tehase laiendamisele, uuele logistikakeskusele ja tipptasemel automatiseeritud tootmisprotsessidele loodi üks Euroopa moodsaim Mercedes-Benzi tehas.
„Rohkem kui veerand sajandit on Vitorias asuv tehas lahutamatult Mercedes-Benz Vitoga seotud olnud. Iga Vito mudelipõlvkonnaga on Mercedes-Benz järjepidevalt investeerinud tootmisse ja püüdnud tootmisprotsesse ajakohastada. Selle tulemus on üks efektiivseimaid Mercedes-Benzi sõidukitehaseid, mis tarnib keskmise suurusega tippkvaliteediga kaubikuid,“ ütleb Mercedes-Benzi kaubikute tootmisjuht Ingo Ettischer.
Mercedes-Benzi Vitoria tootmisettevõttes töötab praegu umbes 4900 töötajat. Linna lääneosas asuva tehase pindala on 642 295 m2. Alates 2001. aasta laienemisest on tootmishoonete kogupindala nüüd 370 000 m2, mis vastab umbes 50 jalgpalliväljaku pindalale. Sõidukeid tarnitakse peaaegu kõikidesse maailma riikidesse. Samal ajal on tehas üks olulisimaid tööstuseid Baskimaa piirkonnas ja alates 1995. aastast on siin toodetud üle kahe miljoni kaubiku.
Suurima osa toodangust moodustab Vito, mis sai 2020. aastal mudelivärskenduse. Olulisimad täiendused on heitmevaba eVito Tourer (kombineeritud elektrikulu 26,2 kWh / 100 km, kombineeritud CO2 heitmed 0 g/km)1 suure pöördemomendiga elektrimootoriga ja 421 km läbisõiduulatusega2,3 ning ka efektiivne ja tõhus neljasilindriline OM 654 diiselmootorite perekond. Uut, keskmise suurusega kaubikut täiendavad info- ja meelelahutussüsteemi ja juhiabisüsteemide uued tooted ja funktsioonid, kuid ka palju disainivärskendusi. Lisaks Vitole, V-klassile ja eVitole on 2020. aastast alates Vitoria monteerimisliinidel valminud ka EQV (kombineeritud elektrikulu 26,4–26,4 kWh / 100 km, kombineeritud CO2 heitmed 0 g/km)1 – esimene Mercedes-Benzi täiselektriline mahtuniversaal.
Mercedes-Benzi Vitoria tootmisettevõte
Vitoria-Gasteizi tehas ehitati 1954. aastal ja järgmisel aastal hakati seal DKW kaubamärgile sõidukeid tootma. Mercedes-Benz AG oli järgnevatel aastatel tihedalt seotud Auto Unioniga, enne kui 1981. aastal täielik omandiõigus saadi. Aastatel 1988–1995 tootis Mercedes-Benz selles ajaloolises tehases MB 100–180 kaubikute mudeliseeriaid. Need olid Vito ja hilisemate Viano ja V-klassi otsesed eelkäijad.
Keskmise suurusega Vito kaubiku tootmine algas 25 aastat tagasi ning toimus käsikäes Vitoria tehase põhjaliku kaasajastamisega. Ümberkorraldusprotsessi käigus suurendati tootmisvõimsust kuni 80 000 kaubikuni aastas. Kui vana MB 100 tootmisüksus täielikult demonteeriti, laiendas ja ajakohastas Mercedes-Benz montaažiruume ning rajas uue logistikakeskuse. Suuresti automatiseeritud tööprotsessid värvitöökojas, koguni 80% automaatikat keretöökojas ja paljud uued montaažiprotsessid suurendasid tootmise efektiivsust.
Vitoria tööde suurim tehnoloogiline areng oli Vito intelligentse kere tootmine – mitmekülgne platvorm oli algusest peale loodud nii väikekaubikute kui ka kaubikute ja mahtuniversaalide jaoks, millest viimased on kõige hilisem täiendus. Mercedes-Benzile omaste kõrgete standardite tagamiseks ehitati ka ülimoodne 3D-mõõtekeskus – tootmisliinilt eemaldati juhuslikult üksikud kered ja nende geomeetriat, täpset sobivust ja puuduseid mõõdeti elektrooniliselt. Sellise järjepideva jälgimisega suutis Mercedes-Benz tagada juba 1990. aastatel ühtlase tootmiskvaliteedi sarnaselt sõiduautodega.
Personal valmistati uuteks ülesanneteks ette põhjaliku uue põlvkonna kaubikute koolitusega, mis toimus peamiselt Sindelfingeni tehases. Lisaks sisaldas tootmise ümberkorraldamine ka tähelepanu pööramist töökohtade ergonoomikale – see aitas hoida töötajate tervist ja suurendas tööprotsesside efektiivsust.
Vito järgnevad põlvkonnad tõid tootmisse muudatusi ja nägid ette ka tehase täiendavaid investeeringuid. Viimased investeeringud tehti aastatel 2014 ja 2016. Eelkõige keskenduti tehase kaasajastamisel tootmise paindlikkusele, mis tagaks võimalikult laia mudelivaliku ning traditsiooniliste ja elektriliste ajamisüsteemide integreerimise.
Meediakontaktid:
Peter Feneberg, +4 9176 3095 9343, peter.feneberg@mercedes-benz.com
Thomas C. Rosenthal, +4 9176 3093 3075, thomas_christian.rosenthal@mercedes-benz.com
Ingeborg Schulenburg-Gärtner, +4916 0867 0044, ingeborg.gaertner@mercedes-benz.com
[1] Elektrikulu on määratud direktiivi 692/2008/EÜ alusel. Elektrikulu sõltub sõiduki konfiguratsioonist.
[2] Elektrikulu ja läbisõiduulatus on määratud direktiivi 692/2008/EÜ alusel. Elektrikulu ja läbisõiduulatus sõltuvad sõiduki konfiguratsioonist.
[3] Tegelik läbisõit sõltub lisaks isiklikule sõidustiilile tee- ja liiklusoludest, välistemperatuurist, kliimaseadme/soojenduse kasutusest ja see võib erineda.