Jalutuskäik läbi aastate:

Kaks leiutajat, üks eesmärk – automobiil

29. jaanuaril 1886 taotles Carl Benz patenti oma mootorisõidukile. Varsti pärast seda ehitas Gottlieb Daimler oma mootorvankri (Motorkutsche). Koos moodustasid need kaks sõidukit katkematu innovatsiooniahela esimese lüli. Sellest ajast alates on Mercedes-Benz jätkanud automobiili uuesti leiutamist ja arendamist.

Benz Patent Motorwagen, 1886

Mannheimi insener Carl Benz tegi selle kolmerattalise sõidukiga revolutsioonilise leiutise. Tema automobiil oli esimene, milles sisepõlemismootor (0,55 kW / 0,75 hj) ühendati kerge ja moodsa šassiikonstruktsiooniga ühtseks mootoriga töötavaks autoks.

Daimleri mootorvanker (Motorkutsche), 1886

1880. aastate alguses arendasid Gottlieb Daimler ja Wilhelm Maybach kõrgetel pööretel töötava sisepõlemismootori universaalseks jõuallikaks. Daimler unistas selle kasutamisest liikumiseks „maal, vees ja õhus“. Visioon teostus,1886. aastal sündis mootorvanker – ajaloo esimene neljarattaline automobiil. Sama mootorit kasutati samal aastal Daimleri mootorpaadis ning 1888. aastal esmakordselt ka õhulaeva jõuallikana.

Mõjuisik kübaranõelaga

Julguse ja ettenägelikkusega asus Bertha Benz 1888. aastal maailma esimesele pikamaasõidule autoga. Ta sõitis Mannheimist Pforzheimi ja tõestas auto tegelikku potentsiaali. Tänapäeval oleks ta tõenäoliselt liikuvuse valdkonna sotsiaalmeedia mõjuisik. Bertha seiklus nõudis ka takistuste ületamist – mõned neist olid väikesed, kuid mõjult suured: ta puhastas teel ummistunud karburaatori oma kübaranõelaga ja ostis Wieslochi apteegist juurde kütust.

Unelmaauto võidusõidutehnikaga

Üks brändi kirkamaid ikoone on Mercedes‑Benz 300 SL (1954). Selle kerge toruraamkonstruktsiooni tõttu vajalikud kajakatiiva-uksed muutsid auto koheselt ainulaadseks ja ikooniliseks.

300 SL-i veetlus on olnud erakordselt ajatu, 1999. aastal nimetas rahvusvaheline ekspertžürii selle Sajandi sportautoks. Ihaldatud kupee põhineb samanimelisel võidusõiduautol Mercedes‑Benz W 194 (1952) ning ka teljevahe on identne – täpselt 2400 millimeetrit. Seda kuldstandardiks kujunenud proportsiooni järgisid hiljem ka Mercedes‑Benz 190 SL (1955–1963), Mercedes‑Benz SL Pagoda (1963–1971) ja Mercedes‑Benz SLK R171 (1996–2004).

1959. aasta verstapost: turvalisuse revolutsioon

Ees ja taga paiknevad energiat neelavad deformeerumistsoonid ning nende vahel asuv jäik reisijate ruum määratlevad Béla Barényi välja töötatud turvakere. See passiivse ohutuse verstapost esitleti 1959. aastal sedaanidel (W 111). Samal aastal alustas Mercedes-Benz süstemaatilisi kokkupõrketeste. Ohutus on Mercedes-Benzi põhiväärtus. Tänapäeval aitavad aktiivsed juhiabisüsteemid, nagu MB.DRIVE ASSIST, ennetada paljusid õnnetusi.

Lennuta mind kuule!

Mercedes‑täht on käinud isegi Kuul. Apollo 14 astronaudid viisid selle kaasa 1971. aastal. Tänapäeval kuulub see täht Mercedes‑Benz Groupi arhiivikogusse. Täht on ühtlasi populaarsei

m varuosa klassikalistele autodele: Mercedes‑Benz Classic Original Parts pakub üle 40 erineva versiooni ja müüb igal aastal ligikaudu 20 000 tähte.

Esimene ABS ja ESP®

Alates 1978. aastast tähistab lühend ABS aktiivse ohutuse teerajajat – blokeerumisvastaseid pidureid. Esmakordselt esitleti seda S‑klassis. Mercedes‑Benz arendab järjepidevalt süsteeme, mis kujundavad kogu autotööstust. ESP® (1995) on selle teine näide. MB.DRIVE juhiabitehnoloogiad viivad selle pärandi tulevikku – tervitused Sindelfingenist ja Stuttgartist.

Prestiiž kõigis klassides

Tähtemärgi unelmaautod katavad kõik hinnasegmendid. Näiteks 124‑seeria (1984–1997) oli saadaval sedaani, universaali, kupee ja kabrioletina ning ka pikendatud teljevahega ja erikerede platvormina. Kokku toodeti ligikaudu 2,7 miljonit autot. Suure tootmismahu tõttu on 124‑seeria mudelid liikluses endiselt tavaline vaatepilt – igapäevaste sõidukitena või armastatud noorte klassikutena. 90 aastat varem pani Benz Velo aluse auto masstootmisele: alates 1894. aastast toodeti 1200 eksemplari – esimene tõeline müügihitt.

Hõbenooled tipus

Mootorispordis mõõdetakse tipptaset stopperiga. Mercedes‑AMG on F1 tehasemeeskonnana võistelnud alates 2010. aastast. Tulemuseks enneolematu edu - seitse sõitjate ja kaheksa konstruktorite maailmameistritiitlit alates 2014. aastast. Aastal 2026 sõidavad George Russell ja Kimi Antonelli autoga Mercedes‑AMG F1 W17 E.

Hõbenooled debüteerisid juba 1934. aastal ning on olnud taas tugevalt esindatud alates 2010. aastast. Soome sõitjatest on Mercedes‑Benzi F1 mootorijõudu kogenud Valtteri Bottas, Mika Häkkinen (maailmameister 1998 ja 1999), Kimi Räikkönen ja Heikki Kovalainen.

Autonoomselt tulevikku

Mercedes Benz mõistis autonoomse sõidu tähtsust juba 1980. aastatel. S 500 Intelligent Drive saavutas läbimurde 2013. aastal, järgides Bertha Benzi ajaloolist marsruuti. Tänapäeval on autonoomne sõit teatud tasemetel reaalsus. Uus Mercedes Benz CLA seab uued standardid MB.DRIVE ASSIST PRO süsteemiga (SAE tase 2 ka linnaliikluses).

Täiuslikkus vastupidavustestides

Alates 2018. aastast on tulevasi mudeleid testitud Immendingeni katselinnakus miljonite kilomeetrite ulatuses. Juba 1928. aastal läbis Type 460 „Nürburg“ Nürburgringil 20 000 kilomeetri pikkuse katkematu testi.

Kunst ratastel

Maailma kalleim auto on Mercedes Benz 300 SLR „Uhlenhaut Coupé“, mis müüdi 2022. aastal 135 miljoni euro eest. Tulu suunati beVisioneers programmi. Teiseks kalleim võidusõiduauto on Silver Arrow W 196 R.

Rekordeid purustavad saavutused

1938. aastal sõitis Rudolf Caracciola Frankfurdi–Darmstadti vahelisel kiirteel Mercedes Benz W125 prototüüpautoga avalikul teel saavutatud tippkiiruse rekordi, mis kehtib tänaseni – 432,7 km/h.

Eelmise aasta augustis, 2025. aastal, läbis CONCEPT AMG GT XX Nardò katselinnakus 24 tunni jooksul 5 479 km – see on elektriautode maailmarekord. Ööpäeva keskmine kiirus oli 228,3 km/h.

2025. aasta aprillis läbis Mercedes Benz CLA Nardò ringrajal 24 tunni jooksul 3 717 km keskmise kiirusega 154,9 km/h. Tegemist on uue seeriatoodangus olevate elektriautode rekordiga.