Tulevik sõidab elektri jõul: uued Mercedes-Benz elektrikaubikud.

Tänaste elektrihindade juures on kulu 1 km läbimisele tunduvalt väiksem, kui sisepõlemismootoriga sõidukite puhul. Võttes arvesse standardnäitajaid, on rahaline võit enam kui 60% sisepõlemismootoriga sõiduki kuludest.

Elektrikaubikutel on väiksem hooldusvajadus tulenevalt mehaanilisest ülesehitusest - elektrimootoril on tunduvalt vähem liikuvaid osi, lisaks on ka elektrimootorid valdavalt hooldusvabad. Lisaks sellele on Mercedes-Benzi elektrikaubikutel hinna sees esimese viie aasta hooldused (4 hooldust vastavalt hooldusvälbale). See hoiab igakuised püsikulud veelgi enam kontrolli all.

Veho finantseerimispartneriks olev Luminor Liising on rohelise mõtteviisiga ettevõte, kes oma tooteportfellis soosib alternatiiv/rohetehnoloogiatel põhinevate seadmete soetamist/omamist ning pakub elektrikaubikutele omalt poolt madalamat intressimarginaali. See annab pikas plaanis rahalise võidu ka finantseeritavale summale ning koos ülaltoodud rahaliste võitudega nagu kokkuhoid kütusekulult ning kõrgem jääkväärtus, panustab ühtlasi ka elektrikaubiku omamisega kaasneva kogukulu langetamisele.

Puudub vibratsioon, mootorimüra ning sõit on selle võrra nauditavam. Lisades siia ka elektrimootori karakteristika hea dünaamika näol (maksimum väändemoment saadaval kogu sõidu ulatuses), annab see tugeva eelise sõidurõõmu osas.
Samuti on hommikul sõidu alustamine mugavam – juhtme otsas laadides saab kerge vaevaga programmeerida väljasõiduaja, mis hetkeks on salong talvel soojendatud ja suvel jahutatud ning seda ilma sõidukit käivitamata ja garaažis heitgaase tekitamata.

Elektrisõidukid on keskkonnale paremad, kuna need ei tekita kohapealseid CO₂ ega NOx-heitmeid. Elektrikaubikud on ettevõtete jaoks head rohelise mõtteviisi saadikud.

Kuna elektriautode näol on tegemist täiesti uue lahendusega sõiduautode ja tarbesõidukite turul, mis eeldab ka tarbija harjumuste mõningast ümberkujundamist, siis on põhjendatud kartus, kas Eesti hajaasustusega piirkondades on elektrisõiduki poolt pakutav sõiduulatus piisav igapäevaste vahemaade läbimiseks.

Statistika on näidanud, et keskmine eestlane sõidab päevas 50 km - tarbesõidukitel võib läbisõit tulenevalt äri iseloomust olla suurem, kuid välistades pikamaa transpordi, on kaubikutel keskmine päevane läbisõit statistiliselt ligikaudu 80-100 km. Pikamaa sõitude puhul annab meelekindlust Eestis jõudsalt arenev laadimistaristu - tänase seisuga lubab Elektrilevi laadimispunkti olemasolu 60 km ulatuses üle Eesti (kahe laadimispunkti vaheline vahemaa ei ületa 60 km). Lisaks on paljud eratootjad arendamas välja oma laadimisvõrgustikku ning iga-aastaselt lisandub Eestisse ka mitu kiirlaadimisel põhinevat laadimispunkti.

Laadimise kiirust mõjutavad mitmed faktorid:

• Auto enda vastuvõtuvõime - kiirlaadijas on elektrikaubikute maksimum valdavalt 50 kW. Vahelduvvoolu korral kuni 32 A.
• Laadimiskaabli läbilaskevõime - standardkaabel võimaldab 16 A aga lisavarustusena on võimalik tellida ka võimsama läbilaskevõimega kaablit.
• Laadimispunkti väljundvõimsus - kodulaadimisel tuleb jälgida mitme faasiline on elektrisüsteem (uusarendustes ja valdavas osas on Eestis kasutatav 3-faasiline võrk) ning milline on peakaitsme suurus (standard on 16 A, aga Elektrilevi võimaldab selle suurendamist 20/25/32 A suuruseni, mis võimaldab ka vahelduvvoolu korral anda paremat väljundvõimsust auto laadimisel).
• Aku laetuse tase - kõige efektiivsemalt laeb auto, kui aku täituvuse tase on vahemikus 20-80%. Liiga tühja aku korral laetakse seda aku kaitsmiseks aeglasemalt ning sama kehtib ka üle 80% täituvuse korral.

Kiirlaadimisjaamas on võimalik 10-15 minutiga (üks kohvi tanklas) laadida juurde 30-40 km sõiduulatust (sõltub laadija väljundvõimsusest ning laadimiskaabli läbilaskevõimekusest – huvi korral küsi lisa meie müügikonsultantidelt).

Lihtne valem laadimiskiiruse väljaarvutamiseks:

Kui väljund on 230 V ning maja on 3-faasilise voolu ja 16 A peakaitsmega, siis igas tunnis on ideaalsetel tingimustel võimalik autosse laadida:

230 V x 16 A x 3-faasi = 11 kW.

Selle alusel võtaks 90 kWh aku laadimine 20% -> 80% aega:

90 kWh x 60% = 54 kWh/11 kW => ca 5 h.

Arvutus näitab, et üle öö on võimalik auto aku täis laadida ka kodumajapidamise võrgust, aga see eeldab koduse laadimispunkti olemasolu, mis võimaldaks ka suuremat läbilaskevõimet.

Elektrilevi, Alexela jt on arendanud toetavad ja juhendavad ökosüsteemid. Laadimist on võimalik korraldada läbi mobiilirakenduse ning üha enam on laadimisjaamad leitavad ka rakenduste kaardikihtidelt.

Elektrikaubikute soetusmaksumus on kallim ning see on hinnakirjas selgelt eristuv, kuid vaadates kogukulude võrdlustabelit, tuleb välja, et selle omamine pikas plaanis on soodsam samaväärsest sisepõlemismootoriga sõidukist. Seda tulenevalt erinevatest faktoritest nagu väiksem maksumus läbitud kilomeetri kohta, väiksem hoolduskulu ning ka finantseerimisettevõtete poolt soositav intressimäär roheenergiaga autodele. Seda kõike arvestamata võimalikke riiklikke toetusmeetmeid.

Tegelikkuses ei ole elektrikaubikute kaubaruumi maht väiksem kuna akud paiknevad kaubiku põhja all, tagades ka madalama raskuskeskme ning stabiilsema sõidukogemuse.