Elina tõdeb, et Eesti Laulu võit ning osalemine Eurovisioonil muutis ta elu üsnagi põhjalikult: huvitavamaks, kiiremaks ja põnevamaks ning andis võimaluse õppida paljut uut. „Ma kohtasin palju andekaid muusikuid, interpreete ning huvitavaid persoone. Sain fantastilisi kogemusi suurtel lavadel ning tekkis võimalus suhelda vaimustava publikuga. Samuti sain suurema üldsuse tähelepanu osaliseks, mis on väga tore. Need konkursid andsid väga hea tõuke mõelda suurelt, areneda, õppida ja saavutada oma eesmärke,“ loetleb ta naeratades viimase aastaga kaasnenud positiivseid kogemusi.


Ühtlasi on kogu Eesti Laulule järgnenud periood pakkunud palju pikki ja paeluvaid kontsertreise välismaal kui ka lugematuid esinemisi Eestimaa eri nurkades. „See on minu jaoks tohutult põnev. Samuti võib öelda, et mingil määral on viimase aasta jooksul täitunud mu lapsepõlveunistus – saada turistiks,“ muigab Elina. „Minu jaoks on ideaalne reisida ringi, avastada maailma ning samas ka teha tööd.“ On olnud perioode, mil Eestist on ära oldud lausa mitu kuud järjest – ja seejärel jälle pikemalt Eestis, kuid seni saab kodumaal siiski pisut rohkem olla, on ta asjade praeguse seisuga rahul.


Välisreisidest nimetab Elina pikalt järele mõtlemata kõige põnevamana eelmise aasta lõpus Hiinas Shanghai Suures Teatris koos Neeme Järviga antud soolokontserti, mis pakkus võimsa elamuse kindlasti publikule – kuid samuti ka esinejatele endile. Lisaks on Hiina ise väga paeluv ning teistsugune riik, millesse reisides on Elina kinnitusel tagatud pikaks ajaks meeldejääv kogemus. Samuti on ta viimase aasta jooksul külastada saanud üht oma lemmiklinna New Yorki ning teist meeliskohta Londonit – mis meenutab oma kosmopoliitsuses New Yorki, kuid on lähemal ja natuke kodusema tundega.

Naudib autosõitu Eestis


„Eestis on olnud mul samuti olnud väga palju esinemisi. Ja kuna mulle meeldib olla iseenda peremees, siis sõidan siin kontserdipaika autoga ikka ise. Seda enam, et mulle meeldib ka autot juhtida – eriti veel head autot ja heal teel.


Eesti teede ja liikluskultuuri kohta jagub Elinal peaaegu ainult kiitvaid sõnu. Juhid on siin tema hinnangul enamasti viisakad ning mis samuti väga oluline: autosid on teedel vähe. „Need, kes räägivad, et meil on palju ummikuid, peaks nägema, mis toimub maailma suurlinnades – siis tunduvad kodused seisakud täitsa meeldivana. Välismaaga võrreldes pole meil ikka üldse autosid ja see on üks põhjuseid, miks Eesti on minu jaoks üleüldse üks parematest riikidest, kus autoga sõita.“ Mõned asjad on siiski mujal etemad: näiteks pikad ja sirged kiirteed, mida meil napib. Nii nimetabki ta Eestis oma lemmikuteks neljarealiseid Pärnu, Tartu ja Paldiski maanteede alguseid, kus on suvisel ajal lubatud 110 km/h.


Ja mis on Eesti liikluse miinuseks? „Ma olen ise küllalt elavaloomuline ning roolis kärsitu. Jokutamine mulle ei meeldi – seega ei meeldi ka see, kui teised liikluses liiga uimased on,“ sõnab Elina ning lisab, et peab end küllaltki heaks ja kindlaks juhiks. „Sõidustaaži on mul juba kümme aastat, nii et eks selle ajaga on oskusi ning kogemusi omajagu kogunenud.“  

Lapsest saati Mercedese fänn


Elina autoks on Mercedese kompaktne linnadžiip GLA, mida ta peab enda jaoks täpselt sobivaks: mulle on kõige olulisem auto mugavus, töökindlus, kvaliteet ning muidugi ka välimus. Mulle meeldivad karakteriga autod, mis on minu jaoks mingil moel erilised, kirjeldab ta oma autovaliku peamiseid prioriteete.


Erilisusest rääkides – siis seda on Mercedes-Benz tema jaoks alati olnud ja selleni jõudmine pole sugugi juhuslik. Nimelt algas Elina sõprus Mercedesega juba lapsepõlves, sest seda marki auto oli ta emal – ilus, mugav ja soliidne. „Noorena soovisin ma alati, et suurena oleks mul just samasugune auto. Kui juhiload kätte sain, siis hakkasingi kõigepealt sõitma ema autoga ning sealt süvenes sümpaatia veelgi, samuti kindlus, et just selline peab tulevikus mu päris enda auto olema,“ räägib ta.


Elina ütleb, et GLA on positiivses mõttes natukene petlik auto, sest ta on seest tunduvalt suurem kui arvaks – sinna mahub tõesti palju. Näiteks läheb sinna vabalt sisse digiklaver, mida ta peab sageli kaasa sõidutama. Nii-öelda sisemistest väärtustest toob ta esile veel kvaliteetse ja meeldiva siseruumi, mis teeb pikad sõidud lõõgastavaks, ning muusikuna hindab ta kõrgelt ka tasemel helisüsteemi. Ehkki tõenäoliselt on see tema GLA-s välja lülitatud hoopis sagedamini kui teistel („sest kogu aeg muusika sees olles on vahel hea ka vaikust nautida“), kuluvad kõlaritest kostvad puhtad kõrged ja madalad toonid marjaks ära näiteks siis, kui tuleb mõnd oma lugu harjutada või valmis kirjutatud ja salvestatud palasid üle kuulata. Ja seda ikka valjult. „Vahel meeldib mulle autos siiski ka muusikat nautida: näiteks Hans Zimmeri filmimuusikat või Hotel Costes'i lugusid,“ annab Elina vihje oma sümpaatiate kohta.


Elina auto on nelikveoline ning seda soovitab ta ka kõigile teistele, sest neljarattavedu lisab mugavust ning turvalisust. Eriti hästi tõestas seda viimane pikk ja lumerohke talv, kus oli palju hangedest väljaukerdamist ning libedal sõitmist. Ohutusest rääkides tõstab Elina esile veel moodsat juhabivarustust: näiteks pimenurgahoiatust, mis annab sõiduraja vahetamisel märku varjatud tsooni jäävast teisest sõidukist ning aitab sedasi kokkupõrget ära hoida. Harvem on tal vaja läinud tagant otsasõiduhoiatust, kuid paaril korral siiski. Väga mugava ja autojuhi elu hõlbustava lisana mainib ta veel tagurduskaamerat, mis muudab manööverdamise tunduvalt lihtsamaks.